arvan et tüüner on korras ja kõik on ok!,pane telekas automaat otsingu
peale ja küll ta sul selle sati jälle üles leiab,muutus ainult sati kanalite
asukoht,endal seda juhtunud mitu korda,anna teada.
Sõbra Humax 5400 pime!
Hei!
Mis seal ikka... Vana hea nipp:
Sama pill leida, eeprom välja lugeda ja vigase oma üle kirjutada... Kui oled jootekolbi varem peos hoidnud ja käsi ei värise, siis kivide peale-maha jootmine ei tohiks takistuseks saada...
iCE
jtagman kirjutas:Loodan, et mõni spets aitab ja saan hoida aega kokku ning tegelda asjadega mida tean ja oskan paremini.
Sõbramees ootab kah pikisilmi tulemust, kuidas sa siis ei aita kui loodetakse abile.
Tuuner on olnud isegi väljamaa "spetside" käes remondis, aga ei midagist kasu.
Mis seal ikka... Vana hea nipp:
Sama pill leida, eeprom välja lugeda ja vigase oma üle kirjutada... Kui oled jootekolbi varem peos hoidnud ja käsi ei värise, siis kivide peale-maha jootmine ei tohiks takistuseks saada...
iCE
jtagman kirjutas:Energizer kirjutas:on see kindel et tuuner üldse sisse lülitub? võib-olla on mingi toiteprobleem?
Tänan küsimast!
Toide on ju esimene asi mida mittetöötaval seadmel kontrollitakse.
Kõik pinged on olemas ja normis.
Kirjutasin;
J*eys2_9_10_019 (j*eys by D2) näitab, et andmevahetus toimib, ainult
IRD Model on 301-3100 ja muuta ei saa. Sama lugu on flash mäludega.
Ütleme nii, et tuuneri bios on tuksis, mida ongi vaja uuesti flash mällu
sisestada.
Vahendid selleks on olemas ainult vaja endale selgeks teha mis ja kuidas,
täiesti tundmatu maa veel. Konkreetselt selle tuuneri jaoks ei ole
soft veel kohandatud, sest raua ühendamine on paljude arvates väga riskantne.
Loodan, et mõni spets aitab ja saan hoida aega kokku ning tegelda asjadega mida tean ja oskan paremini.
Sõbramees ootab kah pikisilmi tulemust, kuidas sa siis ei aita kui loodetakse abile.
Tuuner on olnud isegi väljamaa "spetside" käes remondis, aga ei midagist kasu.
jtagman.
kui bios on tuksis siis tuleb eristada 2-te erinevat biosi probleemi. üks neist on riistvaraline, teine tarkvaraline. riistvaralise probleemi puhul tuleb biosi kivi vahetada, tarkvaralise probleemi puhul bios uuesti üle kirjutada. kumb neist antud juhul aktuaalne on, ma ei tea aga igal juhul tuleb mõelda selle peale kuidas probleemile läheneda s.t teha diagnostikat. kui diagnostikat teha ei ole võimalik siis tuleb tuuner lugeda töökõlbumatuks, ehk siis maha kanda. kui diagnostikat on võimalik teha siis tuleb selgitada kas antud tuuneri biosi kivi saab üle kirjutada või mitte. mitte kõik tuunerid ei ole sellised millele piisab tarkvara ülekirjutamisest nagu arvuti emaplaadi puhul sageli tehakse.
küsikmus on tegelikult lihtsalt selles mismoodi tehnika arenguga kaasas käia.elektroonika täiustub, tarkvara poeb igale poole sisse ja samamoodi laienevad elektroonika kasutusvõimalused. selleks tuleb ka oma teadmisi täiendada.
tänapäeva keskmine täisautomaatpesumasin on juba piisavalt elektroonikat täis et seda saaks nimetada elektrooniliseks või digitaalselt juhitavaks masinaks et selle elektroonilise osa parandamine või mudimine on juba paras pähkel..
skeemide leidmine on kindlasti raske sest tänapäeval kasutatakse trükkplaatide trükkimisel ja installeerimisel erinevaid platvorme erinevate kivide ja detailidega. ühtset standardit ei ole kusagil. kui siis ainult vähestes kohtades, nagu arvutid, telerid, muusikakeskused, mille toitesüsteemi ülesehitamine peaks kõigil olema enamvähem ühesugune.
tänapäeva keskmine täisautomaatpesumasin on juba piisavalt elektroonikat täis et seda saaks nimetada elektrooniliseks või digitaalselt juhitavaks masinaks et selle elektroonilise osa parandamine või mudimine on juba paras pähkel..
skeemide leidmine on kindlasti raske sest tänapäeval kasutatakse trükkplaatide trükkimisel ja installeerimisel erinevaid platvorme erinevate kivide ja detailidega. ühtset standardit ei ole kusagil. kui siis ainult vähestes kohtades, nagu arvutid, telerid, muusikakeskused, mille toitesüsteemi ülesehitamine peaks kõigil olema enamvähem ühesugune.
koduste digitaalseadmete parandamine on juba tegelikult kodus põlve otsas üsna keeruline. ma ei räägi sellest mismoodi jootekolviga ühendusi tinutatakse vaid näiteks ütleme sellisest asjast nagu digitaalne fotoaparaat, käekell, telekas, muusikakeskus. kui mehhaanilisi vigu saab ehk parandada siis digitaalsele poolele on juba üsna raske ligi pääseda. esiteks on vaja õigeid vahendeid ja teiseks peab väga hästi teadma mida teed.
arvuti riistvara mina näiteks ei puutu rohkem kui selle paigaldamiseks ja mahavõtmiseks vajalik on. parandamise jätan juba spetsialistide hoolde. ja näiteks sellised asjad nagu uue põlvkonna pci kaardid, uued agp kaardid, neid enamasti ei saagi eriti remontida vaid rändavadki otse prügikasti.
elektroonikaga on selline pluss et ta hoiab aega kokku, juhtides operatsioone kordi kiiremini kui inimene mehhaaniliste seadmete abil seda teha suudab. teiseks ei võta elektroonika ka kuigi palju ruumi, kõik sõltub põhiriistvara ehitusest ja selle ühendamise viisidest elektroonilise kontrolleriga või muu elektroonilise seadmega. see tähendab et elektroonikat on võimalik igale poole paigaldada, küsimus on rakenduses ja selle käivitamisest.
miinus on aga see et elektroonika enamasti kardab kuumust ja suuri pingekõikumisi. elektroonika toitesüsteem peab olema piisavalt efektiivne et see maha ei põleks. teiseks kahjustab elektroonika tootmine looduslikku keskkonda. mina olen põhimõtteliselt küll üleliigse loodusereostuse vastu, aga ma lohutan end sellega et vähemalt arvutit kasutades ja e-teenuste abil arveid makstes ja asju ajades säästan ma mitu tuhat tihumeetrit puitu aastas. samuti arvuti abil muusika kuulamine kõvakettalt- pole vaja toota loodustreostaval viisil cd plaate vhs kassette ja muid meediume. tõsi kui palju reostab loodust ühe kõvaketta tootmine, ma ei tea aga ma loodan et see ei ole eriti hull.
arvuti riistvara mina näiteks ei puutu rohkem kui selle paigaldamiseks ja mahavõtmiseks vajalik on. parandamise jätan juba spetsialistide hoolde. ja näiteks sellised asjad nagu uue põlvkonna pci kaardid, uued agp kaardid, neid enamasti ei saagi eriti remontida vaid rändavadki otse prügikasti.
elektroonikaga on selline pluss et ta hoiab aega kokku, juhtides operatsioone kordi kiiremini kui inimene mehhaaniliste seadmete abil seda teha suudab. teiseks ei võta elektroonika ka kuigi palju ruumi, kõik sõltub põhiriistvara ehitusest ja selle ühendamise viisidest elektroonilise kontrolleriga või muu elektroonilise seadmega. see tähendab et elektroonikat on võimalik igale poole paigaldada, küsimus on rakenduses ja selle käivitamisest.
miinus on aga see et elektroonika enamasti kardab kuumust ja suuri pingekõikumisi. elektroonika toitesüsteem peab olema piisavalt efektiivne et see maha ei põleks. teiseks kahjustab elektroonika tootmine looduslikku keskkonda. mina olen põhimõtteliselt küll üleliigse loodusereostuse vastu, aga ma lohutan end sellega et vähemalt arvutit kasutades ja e-teenuste abil arveid makstes ja asju ajades säästan ma mitu tuhat tihumeetrit puitu aastas. samuti arvuti abil muusika kuulamine kõvakettalt- pole vaja toota loodustreostaval viisil cd plaate vhs kassette ja muid meediume. tõsi kui palju reostab loodust ühe kõvaketta tootmine, ma ei tea aga ma loodan et see ei ole eriti hull.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist