SatGate Sirius3 pealt

Kasutaja avatar
joonas
Entusiast
Postitusi: 481
Liitunud: 00:25, 08 Okt 2003
    unknown unknown

PostitusPostitas joonas » 14:28, 16 Okt 2006

Mina saan nii aru, et sobib suvaline internetiühendus, mis on võimeline edastama päringu teenusepakkuja serverisse, seega gprs minu arvates peaks sobima küll. Kuid siin tuleb arvestada, et nii gprs kui sati nett on mõlemad aeglasema reageerimisega kui teised ühendused. Võib juhtuda, et allalaadimine ei kujune sujuvaks. Ja GPRS-i kasutamine läheb kallimaks kui dial-up, sest olen jälginud, et väljamineva ja sissetuleva data suhe on keskmiselt umbes 10:1, s.t. iga 10 Mb allatuleva data pealt maksaksid 1 Mb väljamineva gprs eest. 1 Mb gprsi maksumuse eest saaksid juba ca 1,5 tundi dial-uppi kasutada.

Staatilise ja dünaamilise vahe on sama, mis tavalise püsiühenduse puhul, et ühel juhul on su ip fikseeritud ja teisel juhul muutuv.

Kasutaja avatar
joonas
Entusiast
Postitusi: 481
Liitunud: 00:25, 08 Okt 2003
    unknown unknown

PostitusPostitas joonas » 14:33, 16 Okt 2006

raivo-ViasatNDS kirjutas:Sellist lehte sealt ma ei leia kuhu saaks Kaardi numbrid kirjutada.
Visa, EC/MC cards
Kui vajutan sellele tuleb kiri ette
Invalid country, payment declined

Aru ma ei saa mida teen valesti.

Saada parem tehnilisele toele kiri, aitavad sind kindlasti või siis vähemalt ütlevad sulle keeldumise põhjuse. Ja nagu sind kirja teel informeeriti, lisa kirjale ka sulle omistatud kasutajanimi. Saavad ise su andmed üle vaadata.

Kasutaja avatar
mesilane
DigiTVfänn
Postitusi: 721
Liitunud: 03:00, 01 Jaan 1970
    unknown unknown
On tänatud: 1 kord

PostitusPostitas mesilane » 15:16, 16 Okt 2006

joonas kirjutas:Staatilise ja dünaamilise vahe on sama, mis tavalise püsiühenduse puhul, et ühel juhul on su ip fikseeritud ja teisel juhul muutuv.

Ja see IP pole mitte Elioni Dial-Up'i IP ? Kui nii, siis sind kohalikesse FTP serveritesse sellega sisse ei lasta. Firma kontor paikneb Venemaal...
SatGate European Network Operation center (NOC)
P.O.Box 174, ul. Galitskogo, 20
Kaliningrad, Russia 236035
Phone: +7 (4012) 573-073
Fax: +7 (4012) 573-071

Kasutaja avatar
joonas
Entusiast
Postitusi: 481
Liitunud: 00:25, 08 Okt 2003
    unknown unknown

PostitusPostitas joonas » 19:24, 16 Okt 2006

Kuna sa kasutad Venemaa teenusepakkujat, siis loomulikult saad sa sealt ka IP numbri. Nagu Eesti teenusepakkuja käest saad sa kohaliku IP.

Keela Adblock

See veebileht toimib ainult reklaamirahadest.
Kui sa näed seda teksti siis sa blokeerid reklaame.
Palun kaalu Adblocki keelamist siin toetamaks Digi-tv.ee veebilehte.


Kasutaja avatar
joonas
Entusiast
Postitusi: 481
Liitunud: 00:25, 08 Okt 2003
    unknown unknown

PostitusPostitas joonas » 19:58, 17 Okt 2006

Üks imelik asi, mida olen tähele pannud seoses allalaadimise kiirusega, et aeg-ajalt kipub kiirus kukkuma 128 kbit/s peale ja sinna ka jääma, kuigi mul on valitud 256 kbit/s. Vahepeal on aidanud, kui lülitada kiirus kodulehel tagasi 128 peale ja siis uuesti 256 peale. Võimalik, et nende süsteemis on mingi kala, mis kipub seda arvestama, et algselt registreerisin end 128-t kasutama.

Ege7a, kui stabiilne sinu kiirus on? Kas on alati max kuni 1024 kbit/s? Või kipub ka vahepeal max 128-ga tulema?

Kasutaja avatar
mesilane
DigiTVfänn
Postitusi: 721
Liitunud: 03:00, 01 Jaan 1970
    unknown unknown
On tänatud: 1 kord

PostitusPostitas mesilane » 08:57, 18 Okt 2006

Huvitav kustkaudu Uplink reaalselt käib ?
Kas keegi on proovinud oma uplingilt "Command Promptist":
tracert http://www.satgate.net

Kas see marsruut on eri teenuste (Dial-Up, GPRS, jne.) puhul erinev ?

---
7 105 ms 15 ms 15 ms
so-1-3-0.rt1.cop.dk.geant2.net [62.40.112.73]
8 29 ms 29 ms 29 ms
so-7-3-0.rt1.fra.de.geant2.net [62.40.112.49]
9 41 ms 41 ms 41 ms
ffm-b2-pos10-2.telia.net [213.248.77.89]
10 41 ms 41 ms 41 ms
ffm-bb2-link.telia.net [80.91.249.193]
11 44 ms 44 ms 44 ms
hbg-bb2-pos6-1-0.telia.net [213.248.65.122]
12 56 ms 56 ms 57 ms
s-bb2-pos7-3-0.telia.net [213.248.64.37]
13 56 ms 56 ms 56 ms
s-b3-pos4-0.telia.net [213.248.66.10]
14 57 ms 58 ms 57 ms
nordicsatellite-103968-s-b3.c.telia.net [213.248.99.50]
15 62 ms 62 ms 62 ms
xi.satgate.net [212.44.94.252]
---

Kasutaja avatar
joonas
Entusiast
Postitusi: 481
Liitunud: 00:25, 08 Okt 2003
    unknown unknown

PostitusPostitas joonas » 23:52, 19 Okt 2006

mesilane:
veebiserverile pole mõtet traceroute't teha, sest teenusega liitudes saadetakse sulle serveri aadress, mida kasutad.

Satgate poole pealt on muutunud niipalju, et 11919H sagedus pandi kinni ja alles jäi 12015V. Sai proovitud vahelduseks ka 512 kbit/s ühendust - toimib ilusasti. Ribalaiust ja kiirust paistab jaguvat. Tegelikult algul tundub, et kui üks transponder edastab 27,5 Mbit/s ja kõikide kasutajate peale on transpondereid 3-4 tükki sati peal, siis võiks asi suht umbes olla, aga kui samas mõelda wifi 2,4 Ghz klientide peale, kes kõik 11 Mbit/s sisse ära mahuvad, siis on satil ribalaiust maa ja ilm.

Kasutaja avatar
wookie
Entusiast
Postitusi: 291
Liitunud: 03:00, 03 Juul 2006
    unknown unknown

PostitusPostitas wookie » 01:36, 20 Okt 2006

joonas kirjutas:kui üks transponder edastab 27,5 Mbit/s

Kust see number võetud on?
joonas kirjutas:wifi 2,4 Ghz klientide peale, kes kõik 11 Mbit/s sisse ära mahuvad

Mis paneb arvama, et 802.11B reaalne andmeedastusvõime on 11Mbps?

Kasutaja avatar
joonas
Entusiast
Postitusi: 481
Liitunud: 00:25, 08 Okt 2003
    unknown unknown

PostitusPostitas joonas » 03:38, 20 Okt 2006

wookie kirjutas:Kust see number võetud on?

Ups, mis meelel, see keelel, s.t. Ms/s ikka. Laias laastus peaks Mbit/s lõpptulemus umbes sinna ligidale jääma. Ei viitsi konkreetset valemit taga otsida. Kui leiad võid postitada.

wookie kirjutas:Mis paneb arvama, et 802.11B reaalne andmeedastusvõime on 11Mbps?

Kes midagi reaalsest rääkis?

Kasutaja avatar
mesilane
DigiTVfänn
Postitusi: 721
Liitunud: 03:00, 01 Jaan 1970
    unknown unknown
On tänatud: 1 kord

PostitusPostitas mesilane » 09:17, 20 Okt 2006

joonas kirjutas:mesilane: veebiserverile pole mõtet traceroute't teha, sest teenusega liitudes saadetakse sulle serveri aadress, mida kasutad.

OK veebiserverile pole tõesti mõtet. Kas keegi võiks tõelise serveri aadressi ja marsruudi siia üles panna ?

Kasutaja avatar
wookie
Entusiast
Postitusi: 291
Liitunud: 03:00, 03 Juul 2006
    unknown unknown

PostitusPostitas wookie » 12:49, 20 Okt 2006

joonas kirjutas:
wookie kirjutas:Kust see number võetud on?

Ups, mis meelel, see keelel, s.t. Ms/s ikka. Laias laastus peaks Mbit/s lõpptulemus umbes sinna ligidale jääma. Ei viitsi konkreetset valemit taga otsida. Kui leiad võid postitada.

Pisut lihtsustatult tuleb DVB-S transponderite bandwidthi arvutamiseks teada järgmist:

Tänapäevase DVB-S puhul kasutatakse QPSK modulatsiooni. QPSK on üks faasmodulatsiooni eriliike, mille korral saab moduleeritava signaali faasi nihutada neljal erineval viisil - 0 kraadi, 90 kraadi, 180 kraadi, 270 kraadi. Ühte sellist moduleeritava signaali faasinihet nimetatakse sümboliks. Nagu me näeme, saab sümbol evida nelja erinevat väärtust, mistõttu edastab iga sümbol kaks bitti.

Ehkki faasmodulatsioon on selline suhteliselt kindel värk paremast tagumikust ega lähe eriti katki, on sat side puhul siiski kaugused suured, transponereite väljundvõimsused võrdlemisi väikesed (täpselt niipalju, kui päikesepatareid suudavad elektrit toota) ning signaali teel ees igavene hunnik mitmesugust gaasilist kola. Seetõttu ei saa loota, et vastuvõtja kõik sümbolid alati õigesti kätte saab, mis seab vajaduse mingi veaparanduse järele. DVB-S puhul on selleks Viterbi Forward Error Correction(FEC) ning kui sellest veel väheks jääb, siis saab TV puhul ka MPEG stream sisaldada 16 baiti DVB kaadri kohta Reed Solomon veaparandusinfot.

DVB-S puhul antakse transponderite symbol rate tavaliselt ühikuna kilosümbolit sekundis (näiteks 27500). FEC aga märgitakse suhtarvuna - näiteks 3/4 tähendab, et igast neljast sümbolist kolm kannab endas kasulikku signaali, üks aga veaparandusinfot. Kui ei ole teisiti märgitud, siis on modulatsiooniks QPSK, mistõttu antakse iga sümboliga edasi 2 bitti infot.

Arvutame siis bandwidthi:
Üldine valem on kujul: SR = DR / (m x CRv x CRrs), kus
SR on Symbol Rate
DR on Data Rate (see, mille klient kasuliku signaalina kätte saab)
CRv on Viterbi forward error correction, ehk siis FEC
CRrs on Reed Solomon forward error correction, kui seda kasutatakse, siis on selle väärtuseks 188/204.
m näitab modulatsiooni tüüpi, ehk õigemini bitte sümboli kohta (BPSK=1, QPSK=2, 8PSK=3).
Kuna meil on tegemist data ühendusega, siis mitte mingit CRrs'i ei eksisteeri, mistõttu muutub meie valem oluliselt lihtsamaks ja võib öelda, et:
DR=SR*m*CRv
Lyngsat pakub Stargate jaosk välja kaks transponderit:
11919 H SR: 27507 FEC: 2/3 ning
12015 V SR: 27500 FEC: 3/4
Esimese bandwidth oleks:
27507*2*2/3 = 36676 kbit/sec või siis ~36Mb/sec
Teise bandwidth aga avaldub:
27500*2*3/4 = 41250 kbit/sec või siis ~41Mb/sec


joonas kirjutas:
wookie kirjutas:Mis paneb arvama, et 802.11B reaalne andmeedastusvõime on 11Mbps?

Kes midagi reaalsest rääkis?

No reaalselt mahuvad nad ju oluliselt väiksema bandwidthi sisse, eksju...

801.11B/G puhul on need tippkiirused sellised... veidi valelikud - isegi ideaalilähedastel tingimustel, ühendades näiteks kaks 802.11B/G seadet omavahel kokku, ei saa me kunagi reaalseks admeedastuskiiruseks 11 või 54Mbps.
Sellel on mitu põhjust:
1) Tõesti, kasulikke andmeid sisaldavaid pakette edastatakse hea signaali korral 11Mbps kiirusel, kuid sada korda sekundis peab iga AP saatma välja management beaconi (mis sisaldab endas infot võrgu nime, parameetrite ning sünkronisatsiooni kohta). Management beaconid, saadetakse 802.11B/G puhul alati 1Mbps kiirusel, sest on oluline, et kõik võrgus olevad seadmed, ka sellised, mis on AP'st kaugel, need kätte saaks. Me näeme, et see raiskab üpris palju aega. Kuna aga seade suudaks sekundi jooksul, kui ta kogu aeg töötaks kiireimal rezhiimil, edastada 11 või 54 Mb sekundis, ei jätku reaalsetes oludes 11 või 54 Mb/sec saavutamiseks lihtsalt aega.
2) 802.11B/G kaader on oluliselt pikem kui etherneti kaader. Õigupoolest on 802.11B/G kaadris päis, mis mahutab 4 MAC aadressi ja veel pisut soga ning etherneti kaader. Etherneti kaadris olevad MAC aadressid kopeeritakse 802.11 kaadrisse. Kolmas MAC aadressi väli sisaldab 802.11 seadme enese aadressi (see, millest reaalselt see raadiosignaal välja saadeti) ning neljandat aadressi kasutatakse WDS puhul, kus on tarvis mitme AP vahele luua virtuaalne kanal, et leviala ilma juhtmeteta pikendada. 11 või 54 Mbps andmeedastuskiirus aga kehtib 802.11 kaadrite, mitte etherneti kaadrite kohta - 802.11B/G kaadri pikkus on 2312 baiti, etherneti oma aga (see, mis sisaldab kasulikku infot) 1500 baiti.
3) Kuna raadioedastusel tekkib alati vigu, siis nõuavad 802.11BG seadmed teatud pikkusega kaadrite vastuvõtule kinnitust. Samuti saab enne pika kaadri välja saatmist seade selleks vastava kaadri abil luba küsida. See kõik võtab jällegi aega ning vähendab võrgu läbilaskevõimet.
4) 802.11B/G ei eralda seadmetele saateaega (nagu näiteks GSM või Wimax teevad), mistõttu peab iga seade, kes tahab midagi saata, kõigepealt kuulama, et veenduda, kas eeter on ikka vaba. Vaatamata sellele, tekkib mõnikord ikkagi kokkurääkimisi, mille peale peavad kõik seadmed, kes tahavad midagi saata, kuid ei saanud, ootama mingi juhuslikult valitud ajaühiku ning proovima uuesti. Jällegi kulutab see aega.

Tulemuseks, kui 802.11G levialas, kus side on piisavalt hea, et andmepakette saab saata 54Mbps kiirusel, on võimalik saavutada reaalne andmeedastuskiirus 16Mbps, on kõik väga hästi läinud.

Kasutaja avatar
joonas
Entusiast
Postitusi: 481
Liitunud: 00:25, 08 Okt 2003
    unknown unknown

PostitusPostitas joonas » 13:49, 20 Okt 2006

Kas sa neid pikki ja põhjalikke postitusi, mis sa siin erinevates teemades teinud oled, FAQ (KKK) alla ei taha postitada? Sest tavaliste teemadega on selline lugu, et kui mingil hetkel kellegil katus ära sõidab, siis kustutatakse teemad maha, aga KKK all oleks tulevikus teistel ka midagi lugeda.

Näiteks see viimane postitus sobiks KKK alla umbes sellise pealkirjaga, et "Kuidas arvutada transponderi data läbilaskevõimet?". Ja siis tuleb loota, et keegi seda küsimusena ei võta ;)

Kasutaja avatar
wookie
Entusiast
Postitusi: 291
Liitunud: 03:00, 03 Juul 2006
    unknown unknown

PostitusPostitas wookie » 13:53, 20 Okt 2006

joonas kirjutas:Kas sa neid pikki ja põhjalikke postitusi, mis sa siin erinevates teemades teinud oled, FAQ (KKK) alla ei taha postitada? Sest tavaliste teemadega on selline lugu, et kui mingil hetkel kellegil katus ära sõidab, siis kustutatakse teemad maha, aga KKK all oleks tulevikus teistel ka midagi lugeda.

Näiteks see viimane postitus sobiks KKK alla umbes sellise pealkirjaga, et "Kuidas arvutada transponderi data läbilaskevõimet?". Ja siis tuleb loota, et keegi seda küsimusena ei võta ;)


Hmnjah... ma olen mõelnud, et panna perses.net'i peaserverisse või mingisse muusse kohta üles mingi selleteemaline wiki, kuhu saab siis lihtsa vahendiga solkida ja soperdada.. aga noh.. ma olen laisk...

Samas ei ole ju mingit takistust kellelgi teisel neid oopusi sinna KKK alla tõsta :-)

Lisaks, reeglina on kõik sellised postitused, niisugusena, nagu nad on, mõttestatud mingis konkreetses kontekstis. Nendest KKK või ÜH (üldhariv) tüüpi artiklite saamiseks tuleks noid väheke toimetada ja teha - töö, mis muidugi ei murra konti, kuid jällegi... ma olen suuresti mõjutatud inimkonna suurimast pahest - laiskusest.

Kasutaja avatar
joonas
Entusiast
Postitusi: 481
Liitunud: 00:25, 08 Okt 2003
    unknown unknown

PostitusPostitas joonas » 15:00, 20 Okt 2006

Ma ei mõelnudki üks-ühele tõstmist, vaid natuke korrigeeritud kujul, kus on tsitaadid jms. välja võetud ja natuke redigeeritud. Näiteks selles viimases kirjutises ei tuleks peaaegu midagi toimetada, ainult veidike üldisem väljanägemine anda tsitaatide eemaldamise näol. Ja võib-olla ka mõni viide algallika lingina lisada, juhul kui see on olemas.

Näiteks kui see sinu poolt välja toodud valem googlesse tõsta, siis annab kohe SELLISE lehekülje, mis oma ülesehituselt ning valemi ja muutujate kujult võis olla üheks allikaks. KKK üks põhimõte ongi, et pakkuda tekste eesti keeles.

Kui keegi teine (nt. mode) tõstab postitust, siis rebitakse asi kontekstist välja. Ja vaevalt, et keegi tahab kellegi teise teksti oma nime all uuesti postitada. Aga see selleks, lihtsalt enne käis selline mõte peast läbi.

Kasutaja avatar
joonas
Entusiast
Postitusi: 481
Liitunud: 00:25, 08 Okt 2003
    unknown unknown

PostitusPostitas joonas » 13:42, 23 Okt 2006

Nüüdseks siis ca pool nädalat seda 12015V transponderit kasutatud ja probleeme pole enam esinenud. Kiirus on ka kogu aeg olnud see, mis ta olema peab. Arvatavasti igasuguste jamade tõttu see teine 11919H transponder kinni pandigi. Võimalik, et ajutiselt, sest alles augustis hakati seda katsetama.

PS! Nagunii pärast kiitvat postitust tuleb mingi pisemat sorti tagasilöök, nagu tavaliselt ;)

Keela Adblock

See veebileht toimib ainult reklaamirahadest.
Kui sa näed seda teksti siis sa blokeerid reklaame.
Palun kaalu Adblocki keelamist siin toetamaks Digi-tv.ee veebilehte.



Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 31 külalist