dvbstats kirjutas:wookie kirjutas:Mis aga puutub kompileerimisse, siis vähegi tänapäevase distributsiooni korral ei ole see sugugi vajalik.
Gentoo?!
Ma pidasin siinkohal siiski silmas binaarpakkidest koosnevaid distributsioone nagu neid suurem osa on.
Gentoo on ehk kasulik tarkvaraarendajale, ülejäänutele on see lõputu põristamine suhteliselt mõttetu tegevus (jah, ma tean, et Gentoo jaoks on võimalik ka binaarpakke teha). Well, teatud määral on Gentoo abil muidugi võimalik õppida üht - teist distributsiooni ülesehitusest, kuna kasutajate poolt genereeritud dokumentatsioon on iseenesest suhteliselt hea.
Üldiselt on elu näidanud, et ilmtingimata on vaja omatarbeks modifitseerida vaid väga väikest osa distributsiooni moodustavatest programmidest, mistõttu ei ole selline kogu pasa lähtetekstidest kokku laskmine, nagu see Gentoo puhul tavaks on, ajaliselt kuigi mõistlik.
Ei pea paika ka veendunud Gentookasutajate arvamus kavalate CFLAG'ide ja lõputu kompileerimise abil saavutatavast suuremast töökiirusest, samuti ei tundu portage olevat õige lahendus süsteemi haldamisel. Seda üsna mitmel põhjusel:
* Reaalselt on kavalatest CFLAG'idest kasu väga väikese osa distributsioonis jooksva koodi puhul. Reeglina on suurem osa sellest koodist tuuma või libc sees, mille jaoks on igal vähegi inimese moodi distributsioonil protsessorispetsiifilised pakid. Pisikese erandi moodustavad muidugi mitmesugused kodekid, kuid nende puhul on kriitilised koodilõigud nii ehk naa erinevate protsessorite jaoks asmis kirjutatud, mistõttu ei ole CFLAG'idega suurt midagi võita.
* Vastupidiselt Gentoo kasutamisel kujunevale arvamusele (Gentoos on endiselt pakkide omavahelised seosed pahatihti üsna jaburad), on suurem osa programme, kus modulaarsusega midagi peale on hakata, modulaarsena kirjutatud või modulaarseks tehtud. Gentoo aga truualamlikult sikutab kõik vähegi mõeldavad sõltuvused kohale ja laseb masinasse peale.
* Prelinkimine, mida paljud Gentoo kasutajad harrastavad, kuid mis ei ole tegelikult gentoospetsiifiline, annab olulise efekti vaid väga väheste programmide korral.
Jah tõesti, glibc sümbolite lahendamise algoritm on tüber, kõige hullemini paistab see välja Openoffice korral. Samas, prelink ei ole mõistlik viis selle probleemi lahendamiseks, kuna seda on kompilleerimise lõppfaasis tülikas teha ning juba distributeeritud failide korral on efekt sageli vastupidine - kuna prelinkimine muudab failid suuremaks, failisüsteem fragmenteerub jubedalt ning saavutatud efekti sööb ära ketta taga ootamine.
Lisaks on vähemalt KDE's selle vastu workaround nimega kdeinit.
* Selline suure koguse väikeste failide edasi - tagasi liigutamine, nagu see portage korral toimub, on üks põhjusi, miks Gentoo all olev failisüsteem jällegi fragmenteerub oluliselt rohkem kui peaks ning muudab süsteemi üha aeglasemaks ja aeglasemaks.
* USE flagid süsteemi funktsionaalsuse haldamisel on üks tüberamatest meetoditest, mida ma tean, mistõttu muutub süsteem (st. erinevate programmide omavahelised seosed) vähegi keerulisema lahenduse korral absoluutselt haldamatuks ning kasutaja, kellel on arvamus, et süsteem on tema kontrolli all, tegelikult ammu enam ei tea, mis asjad tal kõik masinas on.
Seega, kui me arvame maha tarkvaraarendajad, siis kasutaja seisukohalt võib Gentoo ehk sobida entusiastidele, kellele mingil põhjusel meeldib pidevalt kuulata, kuidas gcc põriseb, kuid ülejäänutele on see üks võimatult mittehallatav ning kohmakas süsteem.
Ehki töistes masinates on mul modifitseeritud pakke õige mitmeid, ei ole enamikega neist tavakasutajal suurt midagi peale hakata, mistõttu jätame need vaatluse alt välja.
Koduses arvutis aga, millega midagi väga töist reeglina ei tehta, on ainukeseks paigatud programmiks VDR (paikamine on vajalik libsc tõttu).
Kõik muu, tuum kaasa arvatud, tuleb Debian Unstable ning paari mitteametliku repositooriumi seest. Seega, kui VDR välja arvata, siis ma tõesti ei näe mitte mingit vajadust erilise kompileerimise järele.
P.S.
Et mitte jätta muljet nagu ma leiaks, et Debian on ainuke ja õige distributsioon, mainime ära, et läpaka sees jookseb Suse 10.0, milles jällegi ei ole mitte ühtegi modifitseeritud pakki (huvitav, kas seal üldse gcc on... ei viitsi käima panna, et vaadata).
Suse peamiselt seetõttu, et seal on SCPM, 10.0 seetõttu, et 10.1 ei kõlba kasutada.
