joonas kirjutas:wookie kirjutas:Kust see number võetud on?
Ups, mis meelel, see keelel, s.t. Ms/s ikka. Laias laastus peaks Mbit/s lõpptulemus umbes sinna ligidale jääma. Ei viitsi konkreetset valemit taga otsida. Kui leiad võid postitada.
Pisut lihtsustatult tuleb DVB-S transponderite bandwidthi arvutamiseks teada järgmist:
Tänapäevase DVB-S puhul kasutatakse QPSK modulatsiooni. QPSK on üks faasmodulatsiooni eriliike, mille korral saab moduleeritava signaali faasi nihutada neljal erineval viisil - 0 kraadi, 90 kraadi, 180 kraadi, 270 kraadi. Ühte sellist moduleeritava signaali faasinihet nimetatakse sümboliks. Nagu me näeme, saab sümbol evida nelja erinevat väärtust, mistõttu edastab iga sümbol kaks bitti.
Ehkki faasmodulatsioon on selline suhteliselt kindel värk paremast tagumikust ega lähe eriti katki, on sat side puhul siiski kaugused suured, transponereite väljundvõimsused võrdlemisi väikesed (täpselt niipalju, kui päikesepatareid suudavad elektrit toota) ning signaali teel ees igavene hunnik mitmesugust gaasilist kola. Seetõttu ei saa loota, et vastuvõtja kõik sümbolid alati õigesti kätte saab, mis seab vajaduse mingi veaparanduse järele. DVB-S puhul on selleks Viterbi Forward Error Correction(FEC) ning kui sellest veel väheks jääb, siis saab TV puhul ka MPEG stream sisaldada 16 baiti DVB kaadri kohta Reed Solomon veaparandusinfot.
DVB-S puhul antakse transponderite symbol rate tavaliselt ühikuna kilosümbolit sekundis (näiteks 27500). FEC aga märgitakse suhtarvuna - näiteks 3/4 tähendab, et igast neljast sümbolist kolm kannab endas kasulikku signaali, üks aga veaparandusinfot. Kui ei ole teisiti märgitud, siis on modulatsiooniks QPSK, mistõttu antakse iga sümboliga edasi 2 bitti infot.
Arvutame siis bandwidthi:
Üldine valem on kujul: SR = DR / (m x CRv x CRrs), kus
SR on Symbol Rate
DR on Data Rate (see, mille klient kasuliku signaalina kätte saab)
CRv on Viterbi forward error correction, ehk siis FEC
CRrs on Reed Solomon forward error correction, kui seda kasutatakse, siis on selle väärtuseks 188/204.
m näitab modulatsiooni tüüpi, ehk õigemini bitte sümboli kohta (BPSK=1, QPSK=2, 8PSK=3).
Kuna meil on tegemist data ühendusega, siis mitte mingit CRrs'i ei eksisteeri, mistõttu muutub meie valem oluliselt lihtsamaks ja võib öelda, et:
DR=SR*m*CRv
Lyngsat pakub Stargate jaosk välja kaks transponderit:
11919 H SR: 27507 FEC: 2/3 ning
12015 V SR: 27500 FEC: 3/4
Esimese bandwidth oleks:
27507*2*2/3 = 36676 kbit/sec või siis ~36Mb/sec
Teise bandwidth aga avaldub:
27500*2*3/4 = 41250 kbit/sec või siis ~41Mb/sec
joonas kirjutas:wookie kirjutas:Mis paneb arvama, et 802.11B reaalne andmeedastusvõime on 11Mbps?
Kes midagi reaalsest rääkis?
No reaalselt mahuvad nad ju oluliselt väiksema bandwidthi sisse, eksju...
801.11B/G puhul on need tippkiirused sellised... veidi valelikud - isegi ideaalilähedastel tingimustel, ühendades näiteks kaks 802.11B/G seadet omavahel kokku, ei saa me kunagi reaalseks admeedastuskiiruseks 11 või 54Mbps.
Sellel on mitu põhjust:
1) Tõesti, kasulikke andmeid sisaldavaid pakette edastatakse hea signaali korral 11Mbps kiirusel, kuid sada korda sekundis peab iga AP saatma välja management beaconi (mis sisaldab endas infot võrgu nime, parameetrite ning sünkronisatsiooni kohta). Management beaconid, saadetakse 802.11B/G puhul alati 1Mbps kiirusel, sest on oluline, et kõik võrgus olevad seadmed, ka sellised, mis on AP'st kaugel, need kätte saaks. Me näeme, et see raiskab üpris palju aega. Kuna aga seade suudaks sekundi jooksul, kui ta kogu aeg töötaks kiireimal rezhiimil, edastada 11 või 54 Mb sekundis, ei jätku reaalsetes oludes 11 või 54 Mb/sec saavutamiseks lihtsalt aega.
2) 802.11B/G kaader on oluliselt pikem kui etherneti kaader. Õigupoolest on 802.11B/G kaadris päis, mis mahutab 4 MAC aadressi ja veel pisut soga ning etherneti kaader. Etherneti kaadris olevad MAC aadressid kopeeritakse 802.11 kaadrisse. Kolmas MAC aadressi väli sisaldab 802.11 seadme enese aadressi (see, millest reaalselt see raadiosignaal välja saadeti) ning neljandat aadressi kasutatakse WDS puhul, kus on tarvis mitme AP vahele luua virtuaalne kanal, et leviala ilma juhtmeteta pikendada. 11 või 54 Mbps andmeedastuskiirus aga kehtib 802.11 kaadrite, mitte etherneti kaadrite kohta - 802.11B/G kaadri pikkus on 2312 baiti, etherneti oma aga (see, mis sisaldab kasulikku infot) 1500 baiti.
3) Kuna raadioedastusel tekkib alati vigu, siis nõuavad 802.11BG seadmed teatud pikkusega kaadrite vastuvõtule kinnitust. Samuti saab enne pika kaadri välja saatmist seade selleks vastava kaadri abil luba küsida. See kõik võtab jällegi aega ning vähendab võrgu läbilaskevõimet.
4) 802.11B/G ei eralda seadmetele saateaega (nagu näiteks GSM või Wimax teevad), mistõttu peab iga seade, kes tahab midagi saata, kõigepealt kuulama, et veenduda, kas eeter on ikka vaba. Vaatamata sellele, tekkib mõnikord ikkagi kokkurääkimisi, mille peale peavad kõik seadmed, kes tahavad midagi saata, kuid ei saanud, ootama mingi juhuslikult valitud ajaühiku ning proovima uuesti. Jällegi kulutab see aega.
Tulemuseks, kui 802.11G levialas, kus side on piisavalt hea, et andmepakette saab saata 54Mbps kiirusel, on võimalik saavutada reaalne andmeedastuskiirus 16Mbps, on kõik väga hästi läinud.