Digi-tv.ee

Tere,

Seoses ühe projektiga otsin tüünerit mis suudaks rohkem kui 4 kanalit korraga välja streamida mis tuleb ühest muxist. Toome näite ,et mux1 dvb-t on 8 kanalit ja see tüüner suudaks korraga üle http või udp need kenast välja streamida.

Goldenmedia LX2 suudab näiteks 4kanalit.

Tänud

Tuuneri asemel TV-kaardiga PC ei või olla?

Minuarust on stabiilsemad need linuxi peal jooksvad tüünerid ikka. Aga samas kui mõni hea pc peal lahendus oleks olemas siis võib ka seda mõelda. Kuid ma siiani ei ole leidnud mõnda tüünerit mis suudaks üle 2 kanali korraga jooksutada Pc oma just.

Aga pane kaks tuunerit käima.. Siis saad ka erinevatest muxidest vajadusel streamida..

Endiselt otsiks ühte lahendust. Kas siis näiteks võimsama cpu'ga tüünerit. Või siis tulekski ehitada pc mille sees on mitu dvb-t tüünerit.

See on ka loomulikult alternatiiv ,et kasutab mitut tüünerit.

Oled kindel, et tuuneri taha asi jääb? Mitte tarkvara või muu raua taha.
Mul on siin vabakanalite (MUX1) tarvis üks vanem Avermedia hübriidkaart (A-707 vist). Sellega proovisin- 4 salvestust ja 4 pilti samaaegselt - toimis. Muidugi kogu aeg sellist tampi taga pole.
Krüptitud kanalitega muxidel teine lugu. DVBViewer nt. ei lasegi üle 1-kanali per kaart kasutada ja teiste softide puhul on loetud, et kaardi kiibist oleneb ka see võimekus.

Aga oma projektist lähemalt ei taha rääkida? Siis tulevad võibolla soovitused ka täpsemad.

Tõesti kummaline.

Hetkel vaatasin goldemedia cpu ja rami kasutust ja need on järgmised..

top - 17:23:06 up 2 days, 2:56, 2 users, load average: 0.43, 0.61, 0.70
Tasks: 75 total, 1 running, 74 sleeping, 0 stopped, 0 zombie
Cpu(s): 3.8%us, 9.6%sy, 0.0%ni, 69.3%id, 0.0%wa, 0.0%hi, 17.3%si, 0.0%st
Mem: 252584k total, 136796k used, 115788k free, 0k buffers
Swap: 0k total, 0k used, 0k free, 47392k cached

Aga kui ma panen näiteks vlc'ga viienda kanali käima siis ei juhtu midagi. Neli tk käivad.
Millest siis antud probleem võib tingitud olla? Alguses mõtlesin ,et cpu ei ole piisavalt hea või rami taha jääb asi kinni aga ilmsegelt selles see ei ole

Softis piiratud streamide arv?

Seda ma ei oska küll nüüd vaadata

Ja mina ei tea neist Golldenmediatest midagi.
Ma nüüd natukene heietan, eks targemad hiljem parandavad, kui asi päris võssa läheb.
Kas Sul sellest miskit abi olema saab, ei tea, aga ära iial ütle iial. Võibolla saad mõne nõõriotsa.
Põhimõtteliselt on seda seda striimimist kahte sorti: Unicast ja Multicast.
Mida see GM viljeleb?
Lihtsamalt öeldes peaks esimese puhul olema nii, et klient küsib serverilt, mida ta näha tahab ja siis server annab küsitu. Klassikaline IPTV peaks selline olema.
Teisel juhul pritsitakse kogu kraam netti (terve mux nt.) ja klient ise harutab sealt omale vajaliku siis.
Esimene võimaldab nii arvuti, kui võrguressursse säästlikumalt kasutada.
Igal softitootjal võivad neist põhimõtetest muidugi oma arusaamad olla, tavaliselt ongi.

mhmh. Netti me seda ei pritsi. Jääb sisevõrku aga. Sisevõrgust saab kätte iptv boks streami wowzalt.
Need streamid jooksevad omakorda ühte masinasse mis transcodeb need ümber ja wowza saadab iptv boksi.

Aga probleem ongi selles ,et ei tahaks muretseda neid tüünereid palju. Budget on väikene.

Sisevõrk on samamoodi ethernet, ja kehtivad ju samad reeglid.
Seleta maakeeli, mis otstarvet see wowza seal täidab?
Miks klient serveriga otse suhelda ei tohi/saa?
Või kirjuta aeglasemalt.

Muidu, üks minu meelest vahva lähenemine asjale: Linux-pc+tv-kaart(did)+piisava suurusega kõvaketas+24/7 huvipakkuvate kanalite salvestamine. Salvestuste kausta jagad välja, kellele vaja. Ei mingit streamidega jamamist. Ligipääsu saab kah reguleerida.
Keegi siin foorumis selist moodust ka praktiseeris, kahjuks ei suuda hetkel kasutajanime meenutada.

Väga segane jutt ja võib mitmeti aru saada.
Alljärgnev on mõistete selgitamiseks, kuid võibolla saad omale isegi vastuse.
DVB seadmed annavad kandva sageduse kohta välja kogu ühe mux kanali (tavaliselt sisaldab 8 eraldiseisvat kanalit võib olla rohkem võib olla vähem) täisdigitaalse streame - nimetatakse mpeg-TS (transport streamiks). Näiteks meie maapealne FTA kanalis on korraga selles streamis ETV, ETV2, Kanal2, TV3 ja Tallinna TV. Lisaks on seal veel EPG ja muud abistavad lisad. Seda streami võib kohe salvestada, saata edasi streamina IPTV-sse, jne. Seda streami oskavad maha mängida nii VLC kui ka Media Player Classic. Oluline on et kõik see stream on vaheldumisi erinevate kanalite digipakette täis. Eristamine käib vaid PID järgi, rohkem lugege Wikist ja standarditest. Vot seda streami on väga lihtne saata edasi IP streamina. TS pakettid tehakse IP pakettideks ilma sisu muutmata ja tegevus suht triviaalne. Linuxis on vastavaid programme saada. Linuxis oli isegi saada dekrüpteerija - tavaliselt on krüpteeritud PID data osa ning PID 1 saadetakse dekrüpteerimise data, kui nüüd on vaatajakaart ID kaardi lugejas siis saab teostada dekrüpteerimiseks vajalike võtmete lugemise vaatajakaardist ning PId1 alusel vajaliku dekrüpteerimise. Aga see võib olla erinevatel süsteemidel totaalselt erinev, osadel on krüpteeritud alles PES stream (eriti neis süsteemides kus on FTA kanalid ja krüptoga kanalid läbisegamini. See oli toodud selleks, et on teatud juhtudel võimalik dekrüpteerida kogu muks juba TS streamis enne IP streami moodustamist. Kui aga on iga PES stream oma krüpteeringuga siis pole võimalik ning dekrüpteerimine teostatakse alles enne dekodeerimist.
Tavainimene korraga ikka 8 kanalit ei vaata ja seepärast valib inimene sellest streamist välja ühe kanali. Selle kanaliga seotud infi läheb edasi dekoodrisse ja ülejäänud /DEV/NUL-i Ka seda ühte väljavalitud kanalit võib edasi saata IP streami või salvestada. Kuigi mõnikord nimetatakse seda (P)ES-streamiks siis on nimi vaatenurgast eksitav - alati ei ole ühe kanali stream veel kogu selle kanali ES stream, võib vabalt nii olla, et ühe PID numbriga on video, teise numbriga heli, EPG, krüpto, subtiitrid võivad olla laiali erinevates PIDides, kuid ka vastupidi PES stream võib samuti mitut kanalit ühes streamis sisaldada (max, 16 tükki aga tavaliselt on siin kasutusel mitmekeelne heli). Mitmed programmid oskavad välja valida kas kõik või osaliselt PID streami ja IP-sse läheb nüüd vaid ühe kanali stream. Jään vastuse võlgu kas see on TS stream, PES stream või ES stream. Kõige tõenäolisem on PES stream aga võib olla ka nuditud TS-stream. Viimast on ju üsna ohutu saata, samas PES streamil võib kergesti tekkida sünkroniseerimise probleemid. Ka selle streami võrku saatmisel ei teostata dekodeerimist - video ja heli info on kas ühes PES streamis või on eraldiseisvate PID-dega erinevates PES või ES streamides. Alles player, saades IP-st kätte streami, teeb dekodeerimise.
Niipalju võib lisada, et TS streamides PAT ja PMT info alusel saab teada mis PID numbrid moodustavad ühe kanali info
Vahet pole kas on digibox arvuti, mis sa streamiga teha saad, määravad ära programmid mis on seadmel aktiveeritud. Osadel digiboxidel saab nagu arvutil programme juurde lisada.
Kui digiboxidel võivad protsessorid liiga nõrgad olla, et ei saa või ei juleta panna ethernethi streamimist siis arvutiprogrammidel on vist rahaküsimise soovi taga. Arvutil on kõik kinni vaid softis, et lugeda TS-stream ja panna see 1:1 IP streami. Panna saab ühe muxi piirides sest praegused arvutite DVB riistvara ei saa kahe erineva kandva sagedusega kanalit sama riistvaraga vastu võtta (SAT DVB seadmetel on juba olemas 3 tüüneriga muxid, seal saab siis 3 muxi paraleelselt töödelda). Ka võib piirang tulla arvuti või digiseadme võimsusest - prosel ja siinidel on arvutil ikka töövõime piir, üle varju ei hüppa. See mingi 4 kanalit streami kohta on puhtalt rahaküsimise taga kinni.