Digi-tv.ee

http://www.dishpointer.com/ andmetel on Eutelsat 2A LNB Skew -3,5 ja Astratel 4,1 seega vastupidises suunas. Kui keerata Eutelsati järgi, kaovad osad Astra kanalid ära. Eutelsatiga pole vahet, see on piisavalt tugev, et ka vastupidisesse suunda keeratud LNB-ga vaadata. Tegelt peakski vist 2 panni olema, nagu siin eespool pakuti.

margusten kirjutas:.....

Olen näinud pilte kus otsefookusantennile lisatakse serva veel 20 - 30 sm. ribad.

Kena.
Ja nüüd mõelge selle üle, mis on feedhorni funktsioon?
Püüda kinni kogu energia mis tuleb antenni kasulikult peegeldavalt pinnalt ning mitte püüda kogu muud energiat, mis ei ole pärit antennipeeglilt ning mis on lihtsalt maapinna soojusmüra.
Kui nee 20-30 cm ribad annavad signaali juurde, siis peavad nad olema esiteks väga täpselt paigaldatud ning teiseks kasutatav feedhorn peab olema mõeldud väiksema F/D suhtega antenni jaoks kui on konkreetne antenn (ehk siis feedhorn püüab laiemat nurka kui moodustab konkreetse antenni algupärane, ilma laiendusteta peegel).

Aga kogu ülikõrgsagedusantennitehnoloogia ongi alati selline kokkuleppimise kunst - mida võtta, mida jätta, et lõpptulemus saaks võimalikult hea.
Ja absoluutselt head lahendust ei ole kunagi olemas.

margusten kirjutas:

elit kirjutas:- paratamatult tekib täiendav peegelpinna varjutamine kõige "magusamas kohas" (keskel).

See on vale väide. Kõige magusam panni osa on hoopis serv.
Määravaks on vaid pindala. Keskel on pindala väike.
Olen näinud pilte kus otsefookusantennile lisatakse serva veel 20 - 30 sm. ribad.

Sinu väitega on raske nõustuda.
Ei saa uskuda, et ülesseatud antenni peegli geomeetria on ideaalne. St., et keskelt peegelduvad kiired sattuvad kindlasti sinna kuhu vaja, kuid äärtelt peegelduvad kiired ei pruugi sattuda soovitud kohta.
Seetõttu on parimaks/kindlamaks peegeldajaks keskmine osa.
Soovitan kontrollida antennipeegli geomeetria õigsust.

Henkka kirjutas:Ja ainukene "tõe kriteerium" on võimalikult väike BER.
Selle jaoks peab olema seade/programm, mis suudab BER reaalajas ja tõepäraselt väljendada.
Ning siis näete oma silmaga, mida tähendab skew nurga muutus juba 1 nurgakraadi võrra...

õigus!
sain praktikas selle ber-i ära proovida 3m-se peal nädalavahetusel.
õnneks on olemas tasuta crazyscan proge koos live ber-iga.
üks näide


praegu Tallinnas

otsefookusel on antennipeegli keskel hoopis "surnud tsoon" ... kiirte peegeldumine oli põhikooli füüsika üks teema
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ... _types.svg

Muidugi on ja peabki olema "surnud tsoon".
Seda väiksem, mida lühifookuselisem (teatud piirini) on antenn.
Lühifookuselisel antennil on aga omad puudused.

Kui antenn oleks tasapinnaline ja risti satelliidi suunaga, siis ei satuks LNB-sse peaaegu mitte ühtegi kiirt, kui ei arvesta mujalt peegeldunud sama sati kiiri.

Henkka kirjutas:

margusten kirjutas:Olen näinud pilte kus otsefookusantennile lisatakse serva veel 20 - 30 sm. ribad.

... Püüda kinni kogu energia mis tuleb antenni kasulikult peegeldavalt pinnalt ning mitte püüda kogu muud energiat, mis ei ole pärit antennipeeglilt ning mis on lihtsalt maapinna soojusmüra.
Kui need 20-30 cm ribad annavad signaali juurde, siis peavad nad olema esiteks väga täpselt paigaldatud ...

Nende servade ülesanne peakski olema täiendav maamüra eemalesuunamine, mitte lisasignaali peegeldamine feedhorni. Peetri lingiantennil olid ka need asjandused küljes.

Samas on tõepoolest toodetud suuri otsefookusparaboole, mida sai lisapaneelidega suurendada, nt 180cm > 240cm. Aga need lisad on suured tükid, mitte 30 cm-sed ribad.

Mõtlesin ikka midagi sellist.


Aga ilmselt annab 1.5M antennile selline 30 cm lisa riba midagi juurde.
Kasvõi varjab maa soojusmüra.
Iseasi kas see jama ära tasub.
Lihtsam on suurem antenn kuskilt hankida.

Joonis pea pöörajast servomootoriga:


Ja kellegi lahendus (internetist leitud):