kes räägiks dreamboxist midagi
-
admin
- Admin
- Postitusi: 594
- Liitunud: 15:06, 11 Jaan 2003
- Asukoht: Saaremaa
- On tänanud: 6 korda
- On tänatud: 22 korda
- Kontakt:
Allikas - sateks
Uue põlvkonna digituuner DreamBox
Saksa kompanii Dream-Multimedia-TV GmbH uudsest digituunerist DreamBox kirjutasime esmakordselt mullu suvel. Nüüd on kasvuraskustest üle saadud ja uudistoodet on igakülgselt testitud.
Mille poolest DreamBox erineb senistest tuuneritest?
Tähtsaim erinevus on protsessoris – kasutatakse spetsiaalset kompanii IBM poolt digitaalse STB jaoks väljatöötatud protsessorit PowerPC STB04500. See on võimas, avatud lähtekoodiga Linux 2.4 opsüsteemis töötav RISC (Reduced Instruction Set Computer) protsessor, mille eeliseks on suheteliselt väheste käskude kasutamine kiirendamaks oluliselt digitaalse MPEG-data dekodeerimist. Avatud lähtekood võimaldab muuta ja täiendada tuuneri funktsionaalsust. Tarkvara versioone uuendatakse iga nädal. Väliste seadmetega suhtlemiseks on tuuneril palju võimalusi, alates tavalisest RS – 232 jadapordist kiirete USB ja 100 Mbps Ethernetini välja. DreamBox on universaalsete võimalustega erinevate kodeeringute, interaktiivsete teenuste (MHP, OpenTV jne), kõvakettale digisalvestuse (HDD), MP3 muusikafailide jms kasutamiseks. Õigem oleks digiboxi nimetada terminaliks, mille võimalused on määratud programse tarkvaraga.
Juhtimine ja menüüd
Futuristlik kaugjuhtimispult, mis on kujundatud maailmakuulsas Universal Electronics Inc.(UEI) Technology kompaniis, on kasutamisel mugav ja suurte võimalustega. Otsene juurdepääs DreamBoxi erinevatesse menüüdesse, HDD juhtimine, multifunktsioonid on ainult mõned võimalustest. Pulti saab programmeerida suvalise teleri või mõne muu koduelektroonika seadme juhtimiseks. Kasutamise õpetus ilmub ekraanile vajutades Help klahvi. Lisades tuunerile komplekti kuuluva traadita (IR) klaviatuuri on mugavam kasutada multimeedia (ITV, MHP, OpenTV) teenuseid, töötada Internetis, saata e-meile, mängida videomänge jms. Klaviatuuri sisseehitatud hiir lubab menüüdes otsenavigeerimist. Põhifunktsioone näitab ka 50x30 mm suurune sinine LCD displei.
Välisühendused
Sellist hulka välisühendusi pole ühelgi senisel tuuneril, mitmed neist on tehtud suure perspektiiviga tulevikuks. Tuuner on varustatud kahe SCART pesaga teleri ja välise videomaki ühendamiseks. Mini DIN pesa võimaldab ühendada välist infrapuna interfeisi, samuti mitmesuguseid mootori juhtimise süsteeme. RCA tüüpi pesad on stereosignaalide juhtimiseks välisvõimendisse. Samu signaale aga täisdigitaalselt saab SPDI/F optilisest väljundist saata Dolby Digitali (AC-3/DTS) kuulamiseks Dolby Surround võimendisse. Olemas on täiskahesuunaline 100 Mbps Etherneti port kiireks võrguühenduseks. USB port on lisaseadmetele nagu klaviatuur, hiir, veebikaamera jms lisamiseks. RS232 porti kasutatakse tarkvara laadimiseks. Antennipea ühenduseks on F-pistikud nii siseneva kui väljuva kaabli jaoks. Loomulikult ei puudu sisseehitatud kaardilugejad, milliseid on kaks erinevate kodeeringute jaoks ja üks vaba CI mooduli PCMCIA pesa suvalise mooduli lisamiseks. Standardse mälukaardi (32, 64, 128 MB või enam) lisamise võimalus on CompactFlash pesa kaudu võimaldamaks kuulata MP3 muusikat, vaadata telerist digikaameraga tehtud fotosid, salvestada kõik oma tuuneri menüülistid ja häälestused jms.
Tuuneri sisemus
Nagu märgitud kasutab DreamBox firma IBM PowerPC protsessorit, mis on võimsuselt võrdne Inteli Pentium III 800 МHz mudeliga. Sellest piisab nii senise MPEG-2 kui tuleviku digiTV standardi MPEG-4 (DivX) töötlemiseks. Plaanis on ka Eurovisioni digistandardi MPEG 4:2:2 toetuse lisamine. Emaplaadile sisseehitatud opmälu on 64 MB, on võimalus seda piiramatult suurendada. Võimas impulsstoiteplokk ja sisseehitatud IDE UDMA 100 interfeis lubavad kuni 200 GB mahuga kõvaketta lisamist. Sellisest mahust peaks piisama kõikvõimalike andmete (muusika, video, mängude jne) salvestamiseks. DreamBox salvestab komplektse digisignaali faili laiendiga .ts, kuhu on pakitud video, audio ja teletekst. Video salvestatakse MPEG-2, audio sõltuvalt allikast stereo või AC3 formaadis. 40 GB kõvakettale saab teha ca 20 tundi digisalvestust. Soovitatud on firmade Maxtor, Seagate, IBM jai Western Digital kõvakettad. Soovitud saate salvestamine on võimalik automaatselt programmeerides tuunerisse sisseehitatud taimerit. Vajadusel saab hiljem salvestatud materjali saata arvutisse selle täiendavaks töötlemiseks.
Tarkvara vahetamine
DreamBoxi tarkvara uuendatakse pidevalt lisades uusi võimalusi. Valmistaja kodulehel http://www.dream-multimedia-tv.de/ on saadaval ametlikud versioonid, millest uusim versioon on Beta1.05_4b_5. Paljud huvilised täiendavad neid lausa ülepäeviti, samuti luues omi ja unikaalsete omadustega tarkvara versioone, kuna tegemist on avatud lähtekoodiga Linux programmidega. Laadimiseks saab kasutada programmi DreamUP mis toetab nii aeglast RS 232- kui kiiret LAN-porti. Netis on vabavarana saadaval erinevaid laadurite ja editoride programme, mille kasutamine on lihtne ja arusaadav. Programme võib leida kümnetelt kodulehekülgedelt ja küsimustele vastuseid saab paljudest vestlusringidest. Kuna DreamBoxi laaditav tarkvara on kirjutatud Linux opsüsteemis, on failide laiendiks alati .img ja suuruseks kuni 8MB. Faile saab laadida nii arvuti abil kui otse Internetist kasutades sisseehitatud Ethernet ühendust. Sõltuvalt kiirusest võib laadimine kesta mõnest sekundist 15 minutini.
Kokkuvõtteks
Läbiviidud katsetuste tulemusena võib öelda, et DreamBox tagab suurepärase pildi ja heli kvaliteedi, omab mugavaid mitmekeelseid menüüsid, on töös stabiilne ja toetab kõiki kodeeringuid. Eriliselt tuleb rõhutada paljude lisaseadmete ja süsteemide ühendamise võimalust terminaliga, mis tulevikus võiks asendada koduarvutit. Tarkvara juures on suureks eeliseks avatud lähtekoodiga Linux opsüsteemi kasutamine. Teatavasti olid esimesteks avatud lähtekoodiga tarkvara versioonideks Nokia D-boksile mõeldud Dr. Overflow ja teiste entusiastide poolt loodud DVB 98-DVB 2000 programmid, milliseid kasutatakse edukalt tänini.
Lõpetuseks tuleb lisada, et vaatamata suurtele võimalustele ei soovita DreamBoxi muretseda n.-ö. koduperenaise tasemel televaatajale, sest kõigi võimaluste kasutamine eeldab siiski teatud tasemel arvutiasjanduse tundmist.
Uue põlvkonna digituuner DreamBox
Saksa kompanii Dream-Multimedia-TV GmbH uudsest digituunerist DreamBox kirjutasime esmakordselt mullu suvel. Nüüd on kasvuraskustest üle saadud ja uudistoodet on igakülgselt testitud.
Mille poolest DreamBox erineb senistest tuuneritest?
Tähtsaim erinevus on protsessoris – kasutatakse spetsiaalset kompanii IBM poolt digitaalse STB jaoks väljatöötatud protsessorit PowerPC STB04500. See on võimas, avatud lähtekoodiga Linux 2.4 opsüsteemis töötav RISC (Reduced Instruction Set Computer) protsessor, mille eeliseks on suheteliselt väheste käskude kasutamine kiirendamaks oluliselt digitaalse MPEG-data dekodeerimist. Avatud lähtekood võimaldab muuta ja täiendada tuuneri funktsionaalsust. Tarkvara versioone uuendatakse iga nädal. Väliste seadmetega suhtlemiseks on tuuneril palju võimalusi, alates tavalisest RS – 232 jadapordist kiirete USB ja 100 Mbps Ethernetini välja. DreamBox on universaalsete võimalustega erinevate kodeeringute, interaktiivsete teenuste (MHP, OpenTV jne), kõvakettale digisalvestuse (HDD), MP3 muusikafailide jms kasutamiseks. Õigem oleks digiboxi nimetada terminaliks, mille võimalused on määratud programse tarkvaraga.
Juhtimine ja menüüd
Futuristlik kaugjuhtimispult, mis on kujundatud maailmakuulsas Universal Electronics Inc.(UEI) Technology kompaniis, on kasutamisel mugav ja suurte võimalustega. Otsene juurdepääs DreamBoxi erinevatesse menüüdesse, HDD juhtimine, multifunktsioonid on ainult mõned võimalustest. Pulti saab programmeerida suvalise teleri või mõne muu koduelektroonika seadme juhtimiseks. Kasutamise õpetus ilmub ekraanile vajutades Help klahvi. Lisades tuunerile komplekti kuuluva traadita (IR) klaviatuuri on mugavam kasutada multimeedia (ITV, MHP, OpenTV) teenuseid, töötada Internetis, saata e-meile, mängida videomänge jms. Klaviatuuri sisseehitatud hiir lubab menüüdes otsenavigeerimist. Põhifunktsioone näitab ka 50x30 mm suurune sinine LCD displei.
Välisühendused
Sellist hulka välisühendusi pole ühelgi senisel tuuneril, mitmed neist on tehtud suure perspektiiviga tulevikuks. Tuuner on varustatud kahe SCART pesaga teleri ja välise videomaki ühendamiseks. Mini DIN pesa võimaldab ühendada välist infrapuna interfeisi, samuti mitmesuguseid mootori juhtimise süsteeme. RCA tüüpi pesad on stereosignaalide juhtimiseks välisvõimendisse. Samu signaale aga täisdigitaalselt saab SPDI/F optilisest väljundist saata Dolby Digitali (AC-3/DTS) kuulamiseks Dolby Surround võimendisse. Olemas on täiskahesuunaline 100 Mbps Etherneti port kiireks võrguühenduseks. USB port on lisaseadmetele nagu klaviatuur, hiir, veebikaamera jms lisamiseks. RS232 porti kasutatakse tarkvara laadimiseks. Antennipea ühenduseks on F-pistikud nii siseneva kui väljuva kaabli jaoks. Loomulikult ei puudu sisseehitatud kaardilugejad, milliseid on kaks erinevate kodeeringute jaoks ja üks vaba CI mooduli PCMCIA pesa suvalise mooduli lisamiseks. Standardse mälukaardi (32, 64, 128 MB või enam) lisamise võimalus on CompactFlash pesa kaudu võimaldamaks kuulata MP3 muusikat, vaadata telerist digikaameraga tehtud fotosid, salvestada kõik oma tuuneri menüülistid ja häälestused jms.
Tuuneri sisemus
Nagu märgitud kasutab DreamBox firma IBM PowerPC protsessorit, mis on võimsuselt võrdne Inteli Pentium III 800 МHz mudeliga. Sellest piisab nii senise MPEG-2 kui tuleviku digiTV standardi MPEG-4 (DivX) töötlemiseks. Plaanis on ka Eurovisioni digistandardi MPEG 4:2:2 toetuse lisamine. Emaplaadile sisseehitatud opmälu on 64 MB, on võimalus seda piiramatult suurendada. Võimas impulsstoiteplokk ja sisseehitatud IDE UDMA 100 interfeis lubavad kuni 200 GB mahuga kõvaketta lisamist. Sellisest mahust peaks piisama kõikvõimalike andmete (muusika, video, mängude jne) salvestamiseks. DreamBox salvestab komplektse digisignaali faili laiendiga .ts, kuhu on pakitud video, audio ja teletekst. Video salvestatakse MPEG-2, audio sõltuvalt allikast stereo või AC3 formaadis. 40 GB kõvakettale saab teha ca 20 tundi digisalvestust. Soovitatud on firmade Maxtor, Seagate, IBM jai Western Digital kõvakettad. Soovitud saate salvestamine on võimalik automaatselt programmeerides tuunerisse sisseehitatud taimerit. Vajadusel saab hiljem salvestatud materjali saata arvutisse selle täiendavaks töötlemiseks.
Tarkvara vahetamine
DreamBoxi tarkvara uuendatakse pidevalt lisades uusi võimalusi. Valmistaja kodulehel http://www.dream-multimedia-tv.de/ on saadaval ametlikud versioonid, millest uusim versioon on Beta1.05_4b_5. Paljud huvilised täiendavad neid lausa ülepäeviti, samuti luues omi ja unikaalsete omadustega tarkvara versioone, kuna tegemist on avatud lähtekoodiga Linux programmidega. Laadimiseks saab kasutada programmi DreamUP mis toetab nii aeglast RS 232- kui kiiret LAN-porti. Netis on vabavarana saadaval erinevaid laadurite ja editoride programme, mille kasutamine on lihtne ja arusaadav. Programme võib leida kümnetelt kodulehekülgedelt ja küsimustele vastuseid saab paljudest vestlusringidest. Kuna DreamBoxi laaditav tarkvara on kirjutatud Linux opsüsteemis, on failide laiendiks alati .img ja suuruseks kuni 8MB. Faile saab laadida nii arvuti abil kui otse Internetist kasutades sisseehitatud Ethernet ühendust. Sõltuvalt kiirusest võib laadimine kesta mõnest sekundist 15 minutini.
Kokkuvõtteks
Läbiviidud katsetuste tulemusena võib öelda, et DreamBox tagab suurepärase pildi ja heli kvaliteedi, omab mugavaid mitmekeelseid menüüsid, on töös stabiilne ja toetab kõiki kodeeringuid. Eriliselt tuleb rõhutada paljude lisaseadmete ja süsteemide ühendamise võimalust terminaliga, mis tulevikus võiks asendada koduarvutit. Tarkvara juures on suureks eeliseks avatud lähtekoodiga Linux opsüsteemi kasutamine. Teatavasti olid esimesteks avatud lähtekoodiga tarkvara versioonideks Nokia D-boksile mõeldud Dr. Overflow ja teiste entusiastide poolt loodud DVB 98-DVB 2000 programmid, milliseid kasutatakse edukalt tänini.
Lõpetuseks tuleb lisada, et vaatamata suurtele võimalustele ei soovita DreamBoxi muretseda n.-ö. koduperenaise tasemel televaatajale, sest kõigi võimaluste kasutamine eeldab siiski teatud tasemel arvutiasjanduse tundmist.
Viimati muutis admin, 20:34, 04 Juul 2003, muudetud 1 kord kokku.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 123 külalist