Digi-tv.ee

Küsimus siis selle kohta, et kas keegi oskab öelda, et kui näiteks elukoht on Tartus Tammelinnas, siis kas majade vahelt on võimalik wi-fi ühendust kuidagi püüda?
Kui lai üldse on näiteks Lõunakeskuse ja Teaduspargi leviala?

Tänud ette

Esiteks otsenähtavus saatjaga on suhteliselt määrav tegur ja ega WIFI levialad tavaliselt kuigi laiaulatuslikud ei ole, mu kodune ruuter katab aia vähemalt ära.

Wifi jaoks peaks olema suhteliselt kindlalt otsenähtavus.
Pikemate vahemaade katmiseks on vaja suure võimendusteguriga suundantenne.
Kui soovitav leviala on ka nimetatud majade ees väljas kättesaadav ja sinu majast on otsenähtavus nimetatud majadele, siis võib ju proovida mõne suundantenniga.
Näiteks see antenn on suhteliselt odava hinnaga:
http://www.tehnoturg.ee/toode.php?id=m_nn&toode=G56

Wifiga on otsenähtavuse korral võimalik katta ka kümneid kilomeetreid, kui mõlemal poolel on sobilikud seadmed ja antennid ning vahepeal segajaid ei ole.

Pikemate vahemaade katmisel on tihtilugu vaja ka suurendada väljasaadetava signaali tugevust, mida paljude tavatarbija seadetega teha ei saa. Võlusõnaks on WRT54GL.

makirisu kirjutas:kysitud oli muide konkreetset kohta mitte teooriat.

sellest teooriast saab ju omad järeldused teha ehk siis kui ikka otsenähtavust ei ole, pole erilit mõtet asjaga jahmerdada. Ning igasugune loogika ütleb, et nimetatud ettevõtmised vaevalt tekitavad kilomeetrite viisi vaba levi, et igüks kuskil nende võrku roniks, asi ikka kohapeal tarvitamiseks.
Karta on et vägakaugele nimetatud hoonetest wifi ei levi.

Maksimaalne 2.4Ghz wifi kaugus on saadud 110 km. Seda muidugi parabool antenne kasutades.

Sorry! see on vana rekord, nüüd vist ka pikem link saadud 115km. lähem info siin. http://hpwren.ucsd.edu/news/021101.html

makirisu kirjutas:kysitud oli muide konkreetset kohta mitte teooriat.

Sellisel juhul ei suudaks keegi vastada, kuna antud on vaid koht, kus üritatakse wifi ühendust saada.
Ega me siin selgeltnägijad ei ole, et teaksime, kus on küsija asukoht, kas tal on otsenähtavus või mitte ja kui kaugel ta üldse nimetatud asukohtadest asub.
Seega loen oma vastuse igati asjalikuks arvestades asjaolusid.

Ajad vastuvõtja Narvas püsti ja püüad Tartus asuvat Wi-Fit ??? Kamoon, süvene ikka teemasse, mitte ära aja pada. Siin ju räägiti otsenähtavusest. Ja teiseks, et sellise vahemaa tagant wifit püüda, kui palju peaks investeerima tehnikasse ja mitte ainult vastuvõtjasse? Siin hakkab juba tasuvus ka rolli mängima, odavam on omale internet sisse panna ja kodune wifi rajada.

Noh, kui me arvestame, et eksisteerib otsenähtavus, AP poolel on ütleme selline harju keskmine sektorantenn ning kliendi juures paar kEEK maksev suundantenn, siis võiks ideaaltingimustel 5 või ehk isegi isegi 10km üsna probleemivabalt kätte saada.
Aga.. praktikas on siin mõned agad:

Otsenähtavus:
Mnjah, selle otsenähtavusega on sedasi, et WiFi vajab, et signaali teekonnal poleks takistusi või oleksid takistused läbipaistvad - otsenähtavus.
Sellise otsenähtavusega on aga sageli küsimusi, et ootoot - WiFi kostab ju seina taha ja naaberkorterisse, ehki otsenähtavus puudub.
Nimelt eeldab WiFi, et on otsenähtavus 2.4Ghz jaoks - ehk siis kõik takistused, mis tee peale ette jäävad, peavad olema 2.4Ghz jaoks läbipaistvad.
Sageli võib öelda, et objekt, mis on läbipaistev nähtava valguse jaoks, on seda ka 2.4Ghz puhul, kuid siin on mõned erandid. Näiteks tänapäevane pakettaken paistab küll läbi, kuid võib WiFi'le olle täiesti läbipaistmatu. Põhjuseks on tänapäevasele klaasile kantud imeõhuke metallikiht, mis peaks siis soojuskiirgust tagasi peegeldama, mitte läbi laskma, nagu tavaline klaas. Kahjuks peegeldab ta tagasi ka 2.4Ghz signaali.

Maruhea varje on WiFi jaoks ka näiteks lehtpuud suvel või ka okaspuud aastaringselt. Mul on olnud kogemus ühendusega, mis püstitati hilissügisel kahe maja vahele (vahemaa ehk heal juhul 50m), kuid millele jäi lehtpuu ette. Ühendus töötas kuni suveni, mil puu lehte läks, siis ühel heal päeval lakkas toimimast täielikult. Lahenduseks oli antenne mõned meetrid liigutada.
Samuti on olnud au kasutada ühendust, kus kahe seadme vahel on linnulennult 250m, kuid ette jääb kuus kuuske - noh, linnamehed, kes digitv'de ja kümnemegaste ühendustega harjunud on, seda seal kasutamiseks ilmselt ei nimetaks...

Side on kahepoolne:
Otsides aga maksimumkaugusi, ei tohi unustada, et WiFi on kahepoolne side. Me võime kuulda WiFi AP signaali kuitahes kaugelt, kui me ise ei suuda end AP jaoks kuuldavaks teha, siis ei tule ka WiFi ühendusest mitte midagi välja. Seda tõsiasja tuleb arvestada antennide valikul.

Antenni valik:
Antenn ongi see asi, mille õige valikuga saab kasutaja oma ühenduse heaks või paremaks teha. Erinevateks otstarveteks on mõeldud erinevad antennid - omni (pulk) antenn mingi maa-ala ühtlaseks katmiseks, sektorantenn sektori katmiseks, suundantenn raadiokiire täpseks suunamiseks.
Igal juhul koondavad nad raadiokiire mingisse kindlasse suunda. Kui süsteem koosnebki kahest seadmest, mis üksteisega suhelda tahavad, võtame kaks suundantenni, suuname nad üksteisele vastu ja ongi hästi. Tüüpiline küla üleküla internetikunn aga paigaldab omni või paremal juhul sektorantenni, mis siis võimaldab teenindada rohkem kui ühte klienti. Klientidel on aga suundantenn.

Kaablid:
Kindlasti on kaabel kõiksugustes WiFi foorumites üle tähtsustatud. Selliseid lugedes jääb mulje, et kui kaabel pole pöidlajämedune, sõjaväe toode või seest kullatud, siis ei saagi mingit WiFit teha. Praktikas muutub aga kaabli valik oluliseks alles siis kui seda kaablit on palju - rohkem kui meeter. Kuna pöidlajämedune kaabel on igavene tülikas ümber käia, siis tehaksegi nõnda, et WiFi aktiivseade paigutatakse antennile võimalikult lähedale - kaablit kulub sellisel juhul ehk ainult mõnikümmend sentimeetrit - ning eetrijuhtmed muudkui lähevad...

Peeglid:
802.11B (v.a. 1Mbps) ning 802.11G kasutavad OFDM modulatsiooni, mille abil suudetakse signaal kokku panna ka erinevate objektide pealt erinevalt peegeldununa (ja seetõttu hilinenuna). Iseenesest on see täitsa hea, sest antenni õigesti suunates võib naabrimehe WiFit kasutada näiteks tema uhiuue auto pealt peegeldununa. Sõidab naaber aga tööle, poodi, kultuurimajja või sanatooriumisse, ei pruugi aga WiFit saada ka oma töölisklassi Zigulit naabrimehe kohale parkides.

Füüsika:
Signaalitugevus on pöördvõrdeliselt seotud kauguse ruuduga.
Kauguse ruuduga signaalitugevus pöördvõrdeliselt seotud on.
On signaalitugevus kauguse ruuduga pöördvõrdeliselt seotud.
Seotud pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga on signaalitugevus.
Маша плачет громка.
Маша громка плачет.
Громка Маша плачет.
Плачет громка Маша.

Füüsika:
Signaalitugevus on pöördvõrdeliselt seotud kauguse ruuduga.
Kauguse ruuduga signaalitugevus pöördvõrdeliselt seotud on.
On signaalitugevus kauguse ruuduga pöördvõrdeliselt seotud.
Seotud pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga on signaalitugevus.
Маша плачет громка.
Маша громка плачет.
Громка Маша плачет.
Плачет громка Маша.

tuleb tuttav ette, vist sama õppejõudu kasutanud

greedy kirjutas:

Füüsika:
Signaalitugevus on pöördvõrdeliselt seotud kauguse ruuduga.
Kauguse ruuduga signaalitugevus pöördvõrdeliselt seotud on.
On signaalitugevus kauguse ruuduga pöördvõrdeliselt seotud.
Seotud pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga on signaalitugevus.
Маша плачет громка.
Маша громка плачет.
Громка Маша плачет.
Плачет громка Маша.

tuleb tuttav ette, vist sama õppejõudu kasutanud

Ja kes see õppejõud oli ning mis koolis (ülikoolis)?
Igatahes on tema tänuväärne töö head vilja kandnud, wookie postitusele kirjutaksin ka ise heameelega alla

Siin on 3 nickname, sina, wookie ja veel üks... keda kahtlustan ühe ja sama isikuna...

tigekala kirjutas:Siin on 3 nickname, sina, wookie ja veel üks... keda kahtlustan ühe ja sama isikuna...

OK,
minu poolt lühiandmed, mille järgi mind teadvad isikud saavad kohe aru, kellest juttu:
- vana raadiotehnika "väljalase" TPI 1980, sellepärast Dreamboxi maagiast ei saagi aru (see on see penskarieeliku värk, ehk Edgar Esimene ikka kunagi 500 EEQ annab )
- ilmselt Eesti esimese 5 tyybi hulgas, kes oma SAT-TV vastuvõtusüsteemi püsti ajas ning sky tv (nii kirjutatigi) ja SUPER Channeli võlusid nautis. CMT (Country Music Television) 27.5 W peal oli ka päris uhke
- 11 aastat jaapanlaste NECi telekomi seadmeid Baltikumis promonud ja müünud

Igatahes wookie ja veel üks ma ei ole

Igatahes kasutaja "wookie" endiselt tasemel, väga loogiline ja arusaadav selgitus.

Teemaalgatajale soovituseks siis niipalju et jah Linksys WRT54GL on selles olukorras ilmselt võtmesõnaks.Sellele isendile tuleb peale lasta uus firmware, soovitavalt esialgu DD-WRT nimeline. Selles pressida Site Survey buttonit ja selgub milliseid levisid läheduses näha on. Loomulikult tuleb kasutada ka normaalset antenni, 11-16db võimendusega ja võimalikult lühida juhtmega.Suurema võimendusega antenni on ehk mõttekas alles siis kasutada kui on miski sobiv saatja tabatud. WRT`s tuleb ka õige antennisisend valida. Luuret tasub proovida kodus võimalikult kõrgel asudes ja mitte plekk-katuse alt.
Kui leidubki mõni võrk siis tõenäoliselt kasutatakse mingit tõkendit selle kasutamise vastu. On see siis MAC filter või WPA salasõna või mõlemad koos. Viisakas oleks siin saada kokkuleppele võrgu omanikuga et seda ühendust mingi sinise eest kasutad.
On ka võimalus et kui 2,4Ghz ei ole kasutatav siis leidub miskit 5Ghz pealt, näiteks Kernel äkki pakub nettust, siis paraku on vajalik ka sobiv vastuvõtja hankida. Kas odav Mikrotik, Compex WL54AG, Ovislink/Airlive, Winstron jämedalt 2k eest on võimalik saada kätte. Ise soovitaks sel puhul Compexit - hind 110EURi ja lihtne sättida, töökindel.
Edu otsimisel!