raivo kirjutas:Mis puudutab krüpteerimist, jah, lasin puusalt ja eksisin ning järgi kontrollides Wikis, siis see ei pea tõesti paika. Seega, Sinul õigus. Kõik ülejäänu mis kirjutasin, selle juurde jään ja jään oma öeldule kindlaks. Digitaliseerimine ainult selle eesmärgiga, et rohkem jaamu, odvam edastada ja sundida jälle kord inimesi kõike oma tehnikat vahetama ei ole õige. FM-l ei ole mitte midagi viga ja kellele ei meeldi, neil on alternatiive nii autos, kui kodus ikka hulgi. Noorem generatsioon on sellel teemal ikka väga osav ja vanem pigem sõidab nagu Norras vaikuses.
Autos olev netiraadio tuleb Scott ikka üle mobla interneti. Kas väidad, et inimesed sõidav nüüdsel ajal autos ilma nutitelefonita? Ilma nutitelefoni internetita? Mobla interneti pakett 500mb? ........... ???
Ma ütleks selle peale, et ega innovatsioon on pole kohustuslik, kui Sa tunned, et FM on Sulle piisav, siis keegi ei keela sealt raadiojaamu edasi kuulata. Minu jaoks kõlab see sarnase jutuna, mida levitavad 60+ mehed Lääne-Euroopas ja USAs, et ei tohi kinni panna kesk- ja pikalainesaatjaid, sest sellel on oma väärtus, ikka nii tore on läbi sahinate ja feedingute raadiot kuulata. Digitaliseerimise kõige esimene eesmärk on tegelikult hoopis see, et kõik jaamad saavad levida võrdselt üle Eesti. Kuulaja poolt vaadates, Sa saad oma lemmikjaama kuulata üle riigi ükskõik millises punktis. See lõpetab ka sellise jaburduse, nagu juhtus eelmisel konkursil, et Viljandis anti välja sagedus rokk-muusikat edastavale jaamale, mida eksisteeris Eestis tol hetkel ainult üks. Näiteks Saksamaal on käes ajalooline hetk, kus esimest korda ajaloos saavad eraraadiojaamad levida üleriigiliselt tänu DAB-le, seni olid kõik piiratud liidumaa piiridega. Eestis on sama situatsioon, kaob tehniline barjäär, kõik saavad võrdsed võimalused levimiseks ning võidab see, kes teeb kuulajale parimat programmi.
Teine asi on suurem valik. Tele maailmas juhtus see 20 aastat tagasi, kui tekkisid esimesed teemakanalid. Enne seda nägi enamus eestimaalaseid ainult 3 eestikeelset kanalit, täna on neid 25+, kuidas see maailma on halvemaks teinud? Minu kui Kanal 2 juhi ja ühe omaniku vaates on muidugi halb, et seoses teleturu killustusmisega on K2 vaadatavus kukkunud kordades, aga seetõttu on Duo Media portfellis täna Eestis 16 telekanalit, millega kaetakse erinevaid huvisid. Kes ei viitsi oodata krimisarja nn. rosoljekanalist Kanal 2 õhtul kell 23, võib kohe keerata Duo 3 peale ning vaadata krimisarju 24/7. Miks peaks raadio teistmoodi olema, täna on selleks ainult tehniline piirang, kuna FM sagedusi pole. Lääne-Euroopas on see juba ammu juhtunud. Sa ei pea 90-date disko jaoks ootama reede või laupäeva õhtut, et kuulda Märksi Retrodiskot Retro FMst või Öödiskot Raadio Duost, kui saad panna käima Duo Dance, mis edastab seda tüüpi sisu 247 jne. Ma ei hakka siinkohal rääkima audiovisuaal mitte-lineaarteenustest, see on täiesti eraldi vestlus.
Neid faktoreid on veel, energiasääst võrreldes FMga ja striiminguga. DAB+ energisääst on kuni 10 korda väiksem võrreldes samaväärse leviga puhul FMs. Striimingust rääkimata, mille CO2 jalajälg on jõhker. Mulle meeldis väga Maalehes ilmunud Eesti teadlase tähelepanek:
Juhtusin Berliinis nägema pilti, kus Bundestagi trepil istus viis-kuus kliimastreikijat, kõigil nina mobiiltelefonis. Summa summarum genereerib internet kaks korda rohkem süsihappegaasi kui lennundus kokku. Digimaailm vastutab 4% inimkonna heitmete eest, kogu toodetud elektrist võtab nett lausa viiendiku. Keskmine meilivahetus inimese kohta produtseerib aastas 136 kg süsihappegaasi. See on sama, kui sõita vanema bensiiniautoga 1000 km.
Palju hullem on videostriiminguga, mille alla käib ka teleri vaatamine kaabelvõrgus – inimese aastane süsinikuheide vastab lennureisile ümber maakera. Siit ettepanek noorele kliimaaktivistile: esimese proovikivina võiks üritada oma klassikaaslasi panna Instagramist, Netflixist, YouTube’ist ja muudest striimiprogrammidest loobuma. Kui see õnnestub, võib kätt proovida ka suure maailma kallal.
Ja siis see üle mobiili kuulamine. Nii kaua kui see ei käi ühe nupuvajutusega autoekraanil, millel on kirjutatud "Raadio" pole mõtet sellel teemal rääkida. Kogu see Carplay ja Android auto on ülimalt ebamugav ning kulu kuulajale, mis tähendab, et raadio pole enam tasuta. Raadio üks peamisi võlusid ongi see, et see on kuulajale tasuta. Niikaua kui ma pean möllama miljoni äpiga, et saada kätte kõik Eestis levivad raadiojaamad jääb see piiratud nišitooteks. Raadiomaailm ja autod teevad selles osas esimesi samme, Euroopas on selleks Radioplayer, millega Eesti loodetavasti liitub peagi, kus tekib võimalus, et osades autodes tekib see, er Raadio nupu all on kõik Eestis olevad jaamad, olenemata, ka jaam levib FMs, DABs või internetis. Kusjuures, ka sellel juhul eelistatakse kõigepealt DAB-i, siis FMi ja alles viimasena striimingut. Põhjused samad, CO2 jalajälg ning striiming on väga kallis. Aga need on alles esimesed sammud, sest see puudutab Radioplayeri puhul ainult VW gruppi, BMWd, Polestari ja Renault-i.
