+5V antennivõimule

[cl]

tere,

kuidas saata DVB-T tuunerist +5V võimendini, kui samas kaablis jookseb ka SAT? st on seinapesa, kus on TV/Raadio ja SAT, ja sealt jookseb 1 kaabel pööningule, kus ta siis splititakse kaheks, SATile ja tavaaantennile. Kui ma õigesti aru olen saanud, siis satituuner keevitab samasse kaablisse vist 13/18V, seega 5V tavaantennivõim kõrbeb? võimendiks on AMP24dB.

cl.

[xxmen]

Kõige lihtsam on ilmselt pööningule antennivõimu tarvis toitesöötja paigaldada.
Ja tuunerist antennitoide välja lülitada.

[Scott]

Alustuseks - oleks võinud ikka 2 kaablit vedada, kui vedamine toimus.

Toitesöötja pööningule sobib, kui sinna saab eraldi plokist 5 volti sisse lasta. Võrgupingelt töötavat toiteplokki lahtiselt pööningule ei jätaks: kas siis spetsplokk metallkapis või vead 0,5mm2 kaabli pööningule toitesöötjasse ja toiteplokk ise jääb tuppa, mööda kaablit liigubki ainult 5 volti.

Mõlemil juhul tuleb teha eelnevalt kindlaks, et toas asuv SAT/TV jagaja LNB pinget telerisse ei lubaks, sest teleka sisemine tuuner võib kõrbeda sõltumata sellest, kas menüüst on 5 volti lubatud või keelatud.

[cl]

Alustuseks - oleks võinud ikka 2 kaablit vedada, kui vedamine toimus.

Toitesöötja pööningule sobib, kui sinna saab eraldi plokist 5 volti sisse lasta. Võrgupingelt töötavat toiteplokki lahtiselt pööningule ei jätaks: kas siis spetsplokk metallkapis või vead 0,5mm2 kaabli pööningule toitesöötjasse ja toiteplokk ise jääb tuppa, mööda kaablit liigubki ainult 5 volti.

Mõlemil juhul tuleb teha eelnevalt kindlaks, et toas asuv SAT/TV jagaja LNB pinget telerisse ei lubaks, sest teleka sisemine tuuner võib kõrbeda sõltumata sellest, kas menüüst on 5 volti lubatud või keelatud.

aitäh juhendamise eest, tegelikult eile 10 paiku õhtul tegin asja ära, BT-1 toitesöötja ja Amino digiboxi adapter (sobivalt 5V) said pööningule. Kas trafoga adapter oleks ohutum või just elektrooniline on ohutum? Väikese vaevaga leiaks kindlasti vanema nokia laadija või siis mõne juhtmeta lauatelefoni adapteri sobivate näitajatega - tõsi plastkorpuses.

SAT on tulevikumuusika, täna on paigas ainult digiboks, kus DVB-S2 ja DVB-T2 sees. antenni signaali võimendamist oli vaja kuna digiboxi DVB-T läbijooks tappis signaali teleka jaoks täitsa ära. see LNB toitepinga uitamine kaablis ja pesades eelnevalt ära kontrollida on hea mõte, aitäh.

[Scott]

BT-1 toitesöötja ja Amino digiboxi adapter (sobivalt 5V) said pööningule. Kas trafoga adapter oleks ohutum või just elektrooniline on ohutum? Väikese vaevaga leiaks kindlasti vanema nokia laadija või siis mõne juhtmeta lauatelefoni adapteri sobivate näitajatega - tõsi plastkorpuses.

Ohutuses on niipalju kinni, kas kasutatav adapter on mõeldud kasutamiseks pööningutingimustes. Digiboksi adapter ja mobiili laadija ei ole. See, et vett peale ei saja, ei määra veel midagi, kütmata pööningul on sügiseti väga niiske, niiskus koguneb adapteri kesta ja võrgupinge osas tulevärgi korraldada. Sellest ka soovitus jätta adapter tuppa ja viia 5 volti juhtmega toitesöötjasse. Või teise võimalusena paigaldada pööningule selleks ettenähtud nõrkvoolu-metallkapp, juhul kui elektrivõrk on nõuetele vastavalt pööningul olemas.

SAT on tulevikumuusika, täna on paigas ainult digiboks, kus DVB-S2 ja DVB-T2 sees. antenni signaali võimendamist oli vaja kuna digiboxi DVB-T läbijooks tappis signaali teleka jaoks täitsa ära.

Ma ei tea Su võimalusi, aga soovitan soojalt vedada satile teine kaabel ja paar tükki veel tulevikuks varuks (küll isu kasvab ja teise digiboksi jaoks peab niikuinii teise kaabli vedama). Signaal nõrgeneb SAT/TV liitmis- ja lahutamispesades isegi kordi rohkem (sõltub pesa margist ja tootjast) kui digiboksi läbijooksus. Enamus digibokside läbijooks on võimendusega ja töötab vaid siis, kui boks on sisselülitatud või ooterežiimis.

[cl]

Ohutuses on niipalju kinni, kas kasutatav adapter on mõeldud kasutamiseks pööningutingimustes. Digiboksi adapter ja mobiili laadija ei ole. See, et vett peale ei saja, ei määra veel midagi, kütmata pööningul on sügiseti väga niiske, niiskus koguneb adapteri kesta ja võrgupinge osas tulevärgi korraldada. Sellest ka soovitus jätta adapter tuppa ja viia 5 volti juhtmega toitesöötjasse. Või teise võimalusena paigaldada pööningule selleks ettenähtud nõrkvoolu-metallkapp, juhul kui elektrivõrk on nõuetele vastavalt pööningul olemas.

Ok, tänud selgitamast.

Ma ei tea Su võimalusi, aga soovitan soojalt vedada satile teine kaabel ja paar tükki veel tulevikuks varuks (küll isu kasvab ja teise digiboksi jaoks peab niikuinii teise kaabli vedama). Signaal nõrgeneb SAT/TV liitmis- ja lahutamispesades isegi kordi rohkem (sõltub pesa margist ja tootjast) kui digiboksi läbijooksus. Enamus digibokside läbijooks on võimendusega ja töötab vaid siis, kui boks on sisselülitatud või ooterežiimis.

SATi vastuvõtuga pole võimalik hulluks minna, kuna ümbritseva kõrghaljastuse tõttu on kogu krundil, ka. maja katusel ainult mõni koht, kust siis mõni SAT takistusteta otsenähtavuses on. eks kui pann kunagi üleval ja kaabeldus piirama hakkab saab leiutada viise kuidas kaableid juurde vedada.

[peeter3000]

on olnud juhus , kus pööningul asuvast adapterist põles maja maha..
ei adapteritele!
kahjuks kasutab selliseid "hiinakaid" ka rantelon..
pigem kasutada selliseid:

[brown]

Kogu selle jutu peale ohutusest otsustasin omal ka adapteri pööningult tuppa tuua.

Pööningul hetkel selline pilt

Milline toitesöötja AL20-1 võimendile sobiks?

Kui kaugele võimendist veel paigaldada kannataks? Kaabel pööningult telekani on umber 20m.

[Scott]

Milline toitesöötja AL20-1 võimendile sobiks?
Kui kaugele võimendist veel paigaldada kannataks?

See võimendi ei tööta toitesöötjaga, vaid vajab eraldi toidet nagu ka fotol näha.
Toiteliitja võimaluse korral on võimendil dioodimärk väljundi juures, nagu siin.

Kui võimendini jõuab mööda eraldi kaablit see 16 volti tööolukorras, on kõik hästi olenemata kaabli pikkusest. 20 meetrit on ses mõttes lühike jupp

Ning mida lühem on antenni ja võimendi vaheline kaabel ehk mida lähemal antennile on võimendi, seda kvaliteetsema signaali saab.

[vanemleitnant]

Seal on ju FM raadio antenn ja TV antenn kokku liidetud, SAT pole kuskil.

[satik]

Küsimus: kas nimetatud nõrkvoolu metallkapid on hermeetilised?

[Scott]

Seal on ju FM raadio antenn ja TV antenn kokku liidetud, SAT pole kuskil.

See on teine postitaja, mitte teemaalgataja.

Küsimus: kas nimetatud nõrkvoolu metallkapid on hermeetilised?

Ei ole ja just selles ongi point. Samuti kaitseb kapp väliskeskkonda teatud piirini süttinud seadmest lendavate sädemete eest, seda muidugi juhul, kui muud kaitseahelad on ka olemas ja rakenduvad.

[satik]

Moodsad toited ei sisalda ju enam sellist materjal millega mingit reaalse tulejõuga sädet lahti saaks. Puit ja enamgi veel igasugu isolatsioonimaterjalid vajavad alates +380 +400C temperatuuri ikka mitme minuti jooksul enne kui leegi kätte saab. Sellist materjali pole aga toitest pakkuda. See juhus kus maja olevat toiteplokist põlema läinud on vähetõenäoline, pigem sadas vesi sisse otse 230V kaablisse, näiteks pistikusse kus asus ka toiteplokk ning siis oli mugav süüdistada suvalist toiteplokki.

Põhiline probleem elektroonika ja niiskusega on selles et ligipääsenud niiskus ei saa enam minema - kas on kapp veekindel või enda korpus liiga tihe. Kuid siis oksüdeerub reeglina ära mõni trükirada ja lahkub õrna sutsuga, millest ei jätku isegi nuusutamiseks . Aitab niikusekaitse ja tuulduv ning piiska vältiv paigaldusasend, paar korda aastas ka ämblikud pealt ära ajada. Kui aga toiteplokk leiab endas jõudu midagi põlema saada, teeb ta seda igal pool. Btw. siseruumides sügisest kevadeni on õhuniiskus keskmiselt suurem kui õues ja ka tuulduval pööningul. Asi mida iga ehitaja võiks teada .

[Scott]

Pidasin silmas olukorda, kus kõik halvad tegurid võivad esineda. Ei tea ju teemaalgataja pööningut: kui kõik ümber betoon, siis ei ole põhjust eriti muretseda, aga kuivi heinu või saepuru täis katusealuses peab naela seina löömisel ka ettevaatlik olema, et mööda lüües sädet ei tekiks.

Moodsal toitel ongi ohtlik osa kuni lüüdini, sest sinnamaani on Narva jõud täiega taga ja ülelöökide teed ettearvamatud. Plokk ise ei sütti, aga kui mõne krt-teab mis sulamist tehtud peene traadi aurustumisel hõõguvad metallipritsmed tuulutusavadest soojustusse maanduvad? Võin kindlalt väita, et kõigis odavplokkides pole primaarpoolel sulavkaitset ning trafos olev termokaitse ei kaitse eelneva ahela ülelöökide eest. (Toon siinkohal näiteks odava markeeringuta LED-pirni: kaitset sees pole, soklist on kaks juhet ja nende otsad on trükkplaadil teineteisest 4 mm kaugusel. Piisab veetilgast ja natuke tolmust või jalutavast sitikast, et see vahe särisema hakkaks.)

Tubane niiskus on protsendiliselt suurem, aga temperatuur ei lange ka alla 18 kraadi. Sama õhuniiskuse sisaldusega nullilähedaste temperatuuride juures toimub intensiivne vee kondenseerumine pindadele.

[cl]

Pidasin silmas olukorda, kus kõik halvad tegurid võivad esineda. Ei tea ju teemaalgataja pööningut: kui kõik ümber betoon, siis ei ole põhjust eriti muretseda, aga kuivi heinu või saepuru täis katusealuses peab naela seina löömisel ka ettevaatlik olema, et mööda lüües sädet ei tekiks.

Moodsal toitel ongi ohtlik osa kuni lüüdini, sest sinnamaani on Narva jõud täiega taga ja ülelöökide teed ettearvamatud. Plokk ise ei sütti, aga kui mõne krt-teab mis sulamist tehtud peene traadi aurustumisel hõõguvad metallipritsmed tuulutusavadest soojustusse maanduvad? Võin kindlalt väita, et kõigis odavplokkides pole primaarpoolel sulavkaitset ning trafos olev termokaitse ei kaitse eelneva ahela ülelöökide eest. (Toon siinkohal näiteks odava markeeringuta LED-pirni: kaitset sees pole, soklist on kaks juhet ja nende otsad on trükkplaadil teineteisest 4 mm kaugusel. Piisab veetilgast ja natuke tolmust või jalutavast sitikast, et see vahe särisema hakkaks.)

Tubane niiskus on protsendiliselt suurem, aga temperatuur ei lange ka alla 18 kraadi. Sama õhuniiskuse sisaldusega nullilähedaste temperatuuride juures toimub intensiivne vee kondenseerumine pindadele.

Teemaalgataja pööning on tavaline viilkatusega puumaja, soojustuseks klaasvill, mis sädet ei karda, muidugi puitu on: sarikad, käiguteed, toolvärk jms. eks pistikupesagi on mingi tala küljes, seega on süttimisvõimalust küll - juhuslikust sädemest vast mitte, aga kui adapteri plastkorpus süttib, siis küll. kuna majal on pööningul ka muid el-seadmeid, siis enda rahustuseks panin sinna ka suitsuanduri, mis häiresüsteemiga ühendatud - ehk on sellest kõigest abi.

kui adapteril on toide taga, siis ta ilmselt eraldab ka pisut sooja, mistõttu adapterile kondenseerumist ei toimu.